Ma tulin tagasi, et jääda. Vähemalt nii ma loodan. Tegin korraliku tühjenduse, kõik mu vanad postitused on läinud, ei tahagi neid enam lugeda kunagi, kole kole mis toimus mu elus paar aastat tagasi. Sellist asja te enam ei näe.
Praegu on novembri lõpp, lähenema hakkab üks minujaoks ning küllap ka paljude teiste jaoks üks ilusamaid aegu aastas. Nii tahan pehmet valget lund, jõulutulukesi, jõulumeeleolu, päkapikke, piparkooke !!!, mandariine, kuuma kakaod, jõululaupäeva, uut aastat, jalutada endale kallite inimestega õhtuses vanalinnas ja nautida seda, detsembrit. See toob selle kõige õigema ja parema jõulutunde. See on lähedal.
Kuid enne kõike seda tuleb ühelepoole saada selle saatana sigitise, kooliga. Ausalt ma ei suuda enam keskenduda millegile seoses õppimisega, kodustele töödele ei pühendu, kontrolltööd teen juhu peale ja paar korda nädalas saab koolist keset päeva minema jalutatud. Mis toimub ma küsin ?? Kuigi jah see pole minujaoks veel nii üle jõu käinud, et ma peaks tundma et ei saa hakkama, saan küll, kuid läbi raskuste. Uuest aastast hakatakse sellest rentslist tegema normaalset Tallinna
kooli, mis tähendab meile kuskile mujale kolimist pooleks aastaks. See
ilmselt toob endaga kaasa veel suuremad raskused õppimisega, või ma ei
tea, äkki lihtsamad?
Praegu elan tuimalt lihtsalt nädalavahtetuste nimel, iga päev loendan päevi reedeni ja kui see lõpuks kätte jõuab,siis tundub nagu oleks eelmine reede olnud alles üleeile, imelik. Siin kohal kehtib ka üks hea lause: '' Why is Monday so far from Friday, but Friday so close to Monday?''. Mitte et ma tegeleksin iga nädalavahetus lollustega, aga mulle meeldib end lihtsalt kogu sellest koolijamast vabaks lasta ja lihtsalt nautida noorust.
Ja siiamaani on asju mis igapäev mu pead vaevavad, ma annan pidevalt endast parima, et mitte välja näidata, kuid tegelikult valitsevad need mõtted mind koguaeg. Kurvad mõtted. Ma tegelikult olengi kinnine inimene, ma ei räägi oma tunnetest eriti tihti, ei tea ei suuda.
Aga kuna see on nö. esimene postitus, siis mul teile pikka juttu pole.
Nägešš
No comments:
Post a Comment